Mida mõelda inimestest, kes arvavad et on igas valdkonnas teisest paremad.
Olen siiani ilma selliste fruktidega kokkupuutumata hakkama saanud.. Aga eks ole ükskord ikka esimene kord.. Kas liiga kõrge enesehinnanguga inimesi ei peaks mitte hoidma võimu eest või juhtivale kohale sattumise eest?
Äkki see on Tallinna eripära (Eesti mõistes), et aetakse taga mõttetut võimu ja selle nimel tehakse kõik, isegi kui on vaja üle laipade käia..? ... Ja teha alluvatest katsejäneseid enda uudishimu rahuldamiseks? Minu meelest on see haiglane..! Veel... Kus lõpeb mõistlik auahnus ja algab haiglane võimuiha?

Kas igasugune tegevus, mis on põhjustatud tahtest saada paremat positsioon või kõrgemat palka, on õigustatud? Saan aru, et niinimetatud hea auahnus on tõesti edasiviiv jõud. Aga kui parem töökoht, rohkem raha ja suurem võim on saanud eesmärgiks omaette, siis kas see on ikka õige. Pean silmas, et ka tahtmine midagi saavutada võib lõppeda kurbade tagajärgedega nii inimesele, kes üritab iga hinna eest olla parim, et saavutada maksimumi (kasvõi teiste arvelt)kui ka kõigile neile, kes sellise inimesega seotud on.
Minu jaoks on karjerist selline tüüp, kes ei hooli eriti sellest et kõike saavutatakse koos, et alluvad ja ülemused on kõik inimesed, oma nõrkuste ja tugevustega. Ei ole ju võimalik leida täpselt selliseid inimesi, kes vastaksid täielikult teatud ootustele või kriteeriumitele. See on ju võimatu. Seega kõigepealt peaks iga alluv ja juht endale selgeks tegema, et kõik nad on inimesed. Ja siis leppima sellega, et teatud inimesed teevad teatud asju paremini ja teatud asju halvemini, mitte üritama muuta inimesi.
Täiskasvanud inimest on peaaegu võimatu muuta!

Missugune on hea juht? Vähemalt minu nägemuses on hea juht nõudlik, aga arusaav, konkreetne, aga toetav, kindlate veendumustega, aga samal ajal ka alluvatega arvestav.
See on ideaalpilt juhist. Loomulikult sellist juhti annab otsida, sest nagu enne kirjutasin, on nii juhid kui ka alluvad siiski ainult inimesed ja ei saa olla ideaalsed!
Aga ikkagi peaks iga juht alguses selgeks endale tegema, et ta alluvad on kõik ainult inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle võimed ja arusaamad elust on erinevad.

Pisut eneseimetlejatest. Kogu mu elu jooksul, ei ole mul enne olnud juhust kohtuda ühegi eneseimetlejaga. Mis on elus enne "puudu jäänud", saab nüüd kuhjaga tasutud. Sest nüüd on mul au tunda korraga 2 eneseimetlejat. Nagu kõikide inimeste puhul on ka nemad erinevad. Üks neist on mõõdukas eneseimetleja, kes küll arvab endast tõeliselt hästi, aga siiski suudab teatud piirideni ka teisi taluda. Teine seevastu on selline inimene, kes enda kõrval teisi inimesi ei aktsepteeri. Kõik teised on tema jaoks lollid, laisad ja lohakadTema üksi on kõige targem, kõige ilusam ja kõige osavam.. Seetõttu ei suuda ta kellegagi normaalselt suhelda. Võib olla ainult ülemustega, sest sellest kuidas ta neisse suhtub, sõltub tema edenemine karjääriredelil Mina saadaksin sellised inimesed kohe, kas empaatiavõimet endas avastama, mingile koolitusele või siis raskemal juhul kohe ravile
Igal juhul on neil vaja aru saada, et maailm on täis erinevaid inimesi ja et nemad ei ole maailma keskpunktiks. Paraku nende 2-e puhul on olemine 8-ks maailmaimeks füüsikaline fakt
Pisut erinevad need 2 inimest ka sellest, kuidas on kirjeldatud üldiselt haiglaseid eneseimetlejaid selles EP artiklis - http://www.epl.ee/artikkel/379718 ,aga mitte eriti oluliselt.

Ka üks inglisekeelne artikkel lisaks - http://www.theoi.com/Heros/Narkissos.html

Mõned read veel. Mis puutub võimuhaigetesse, siis on see mulle vähemalt arusaamatu, kuidas võib iha positsiooni järele, panna inimest tegutsema ebainimlikult (teistest inimestest lihtsalt üle astuma). Haiglaselt kõike ohverdama positsiooni või võimu saamise eesmärgil. Kaotama oma lähedased inimesed. Või vähemalt nad ohvriks tooma, oma võimuihale. Kui see on nii harvaesinev "haigus", siis miks kogu maailm on täis peresid, kus üks perepeadest ei ole kodus kuid või isegi aastaid.
Äkki meil eestlastel on ka mingi jabur vajadus raha ja võimu järele. Mis sunnib meid haiglaselt tõestama, et me oleme edukad, et me oleme rikkad, kuigi me seda ei ole..?

Selleks korraks ehk piisab..

Järgmiste blogimisteni ja ilusat kevadet soovides,

Elmo

Hei kõigile, kes viitsivad lugeda!

Juhtusin eile lugema Sky Plus-i blogi ja avastasin, et nad on tõelised ameerikaliku elustiili propageerijad Eestis. Vähe sellest, et noored suunatakse DJ-de mõtteavaldustega teatud "tõekspidamiste" juurde, nad ise on ka vaimustuses sellest "Ameerika Ajupesust", mida meile igalt poolt sissesöödetakse. Niisiis kirjutas programmidirektor Toomas Puna ülistava kiidulaulu ReelWorldile, väites, et Eurooplased ei oska muusikat kuulata. Ei oska isegi raadiokõlle teha, popmuusikast rääkimata. Ei tea kas selles loos on ka terake eneseirooniat või on ta tõesti see True beliver ja arvab, et Euroopa popmuusika on täielikult mandunud? Kui juba ühe kuulatavama Eesti raadiojaama programmiboss arvab, et Euroopast ei tulegi midagi head, siis varsti ongi selline olukord käes, kus eestlased ja siis ka kõik eurooplased ei kuulagi enam Euroopa popmuusikat. Mina nimetaksin seda sündroomi, mida põeb Toomas Puna, "amerikaani pimeduseks". Sest sellised inimesed on pimestatud edust ja amerikaniseerunud popkultuuri ajupesust, et ei näegi enam midagi head ja ilusat teistsugususes või on pimestatud samasuguste "amerikaani pimedust" põdevate kiidulaulu poolt.
Igatahes tekkis mul paralleel Nõukogude korra ajal eksisteerinud stahhaanovlastega, kes võtsid endale rohkem tööd, kui vaja ja täitsid viisaastaku plaani 2-3 aastaga. Miks mul see paralleel tekkis? Sest mulle tundub, et Sky Plusil ja MTV-l on samasugune hüüdlause kui stahhaanovlastel - "Täidame järgmise viisaastaku plaani 2 aastaga ja suurendame Ameerika popmuusika osakaalu selle ajaga ligi 70-lt protsendilt 100-le protsendile! Elagu Ameerika popmuusika! Hurrraa! Ainuke õige popmuusika maailmas!"

Niisiis, kui enne vaatas Micky Mouse avalikult MTV ekraanilt meile iga päev vastu, siis juba mõnda aega paitab ta ka meie kõrvu Sky Plusi sagedustel.

Veel tekkis mul küsimus. See Globaalküla, millest kogu aeg räägitakse, on see ikka globaliseerumise tulemus või on see lihtsalt Ameeerika küla teine nimi? Kas saab panna võrdusmärgi globaliseerumise ja amerikaniseerumise vahele?

Kriitikaks enda arvamuse suhtes küsiks, et kas pole nii, et maailm liigub spiraali mööda ja et majanduses on tõusud ja mõõnad ja eri perioodid. Nii on ka popmuusikas, eri riikide domineerimisperioodid? See kõik võib ju nii olla, aga see Ameerika popmuusika ülemvõim on minu meelest küll liiga pikale veninud!

Hetkel on kõik, mida öelda tahtsin
Siin on link sellele Toomas Puna blogile, mis mind pani seda juttu kirjutama - http://skyplus.fm/blog/?p=1434

Ilusat sügist ja peatsete blogimisteni.

Elmo

P.S. Selle ReelWorld-i kohta.. Ma ei ütle, et need kõllid pole kihvtilt ja hästi tehtud. Loomulikult on! Aga kui kuulad näiteks KIIS FM-i ja Sky Plusi kõlle, siis millegipärast tundub mulle, et kuulan ühte ja sama kõlli kogu aeg! See oleks nagu mikimausinduse tipp, kus terve maailm on täis ühe-ja samasuguseid helisid!
Kuulake ise - http://reelworld.com/flashindex.php

Hiljuti lugesin Postimehest üleskutsest anda valimistel lapsevanematele iga lapse eest lisahääl. Mnjah. Nii kui ma seda lugesin tekkis mul rida küsimusi.

Ja kõige esimene oli, et kas tõesti mõni blondiiniaruga daam on hakanud tegutsema? See oli jah, selline emotisonaalne reaktsioon asjale, aga ikkagi tundus mulle see idee kummaline. Vot ei saanud aru, et miks keegi tahab hakata EV Põhiseadust rikkuma, kuulutades oma ideega võrdsuse mõttetuks ja iganenud printsiibiks. Kuna kogu demokraatia loogika on seotud võrdsuse põhimõttega ja et igal inimesel on valimistel ainult üks hääl, siis kellelegi mitme hääle andmine oleks selle täiesti peapeale keeranud. Niigi on igas ühiskonnas võrdsematest võrdsemaid ja selline suhtumine oleks pigem kasvatanud selliste "paremate inimeste" juurde tekkimist.

Nüüd keegi küsiks, et kas ma olen sotsialist või kommunist koguni, et räägin võrdsusest? Ja, et kas nii kui nii pole kogu maailm ebavõrdsusele seatud?

Oh ei! Mus pole kübetki kommunisti! Ja tõesti kogu maailm on ebavõrdsusele seatud, loomulikult. Küsimus on pigem, et kas reeglitesse ja seadustesse peab ikka sisse kirjutama ebavõrdsuse? Seadused ja reeglid näitavad, et mis on õige ja kuidas käituda. Seega peavad nad olema käitumise etaloniks.

Nüüd võib keegi jällegi väita, et igal riigil on ka seadusega kinnitatud isikuid, kes on võrdsemad teistest. Aga see on vajalik riigi olemasoluks! Ja sellised teistest üle volitused saadakse ka ju ainult ajutiselt.

Seega ei saanud ma aru, et miks peaks keegi sellise (kasvõi näilise) tasakaalu rikkuma.
Loomulikult oli see idee heas usus ja maailmaparandamise eesmärgiga väljakäidud, sest riik ei võta lapsevenemaid kuulda. Loomulikult on neile vaja rohkem sõnaõigust. Kuid sellise sõnaõguse saab ka kuidagi teisiti. No ei ole vaja kohe demokraatliku valimiskorra kallale minna!

Lugedes kommentaare, mis Postimehe artiklile lisati, tundus mulle et oli grupp inimesi, kes oli pandud selgitama seda ideed.. Loomulikult oli see tore, aga see arutelu, mis seal välja kujunes, oli mõttetu vaidlus mitteetteantud teemal..

Üks olulisi argumente selles vaidluses seal oli, et kõigil peab olema õigus hääletada, ka lastel! Ja, et kui lapsed ei saa hääletada, siis tuleb see õigus anda lapsevanematele.
Selle väite juures läks mul veri keema.. Ja tekkis mitu küsimust.

Kuidas saab keegi otsustada kellegi eest midagi ja miks peaks saama lapsevanem hääletada lapse eest, ilma et laps saaks otsustda, kas ta tahab selle hääle oma vanemale anda või mitte. Ja, et mis valemiga teab lapsevanem, kelle poolt laps tahab hääletada. Loomulikult teavad enamus lapsevanemad oma lapse soove, aga kas nad neid ka järgivad? Ja kas nad peaksidki? Ja loomulikult teevad lapsevanemad oma laste eest igapäevaseid otsuseid. Kahtlemata. Aga otsustada lapse eest, keda valida..:O?..?? Mnajh. Valimiste demokraatlikkus tähendaki, et igaüks otsustab iseenda eest! Keegi ei tohi kellegi teise eest hääletada! See pole lihtsalt demokraatlik! Kuidas saab laps oma vanemale näiteks volitust anda, kui ta ei pruugi isegi aru saada, mida ta käest tahetakse!
Seega ainuke väljapääs on oodata, kuni laps saab täiskasvanuks ja hääletab ise!

Kommentaarides oli ka loomulikult häid ettepanekuid. Näiteks ettepanek luua laste parlament. Või viia valimisealiste iga allapoole, et valida saaks alates 16-st eluaastast.
Sellised ettepanekud on ju täiesti teostatavad, juhul kui tahetakse midagi muuta..

Igatahes, nii minul kui ka mõnel teisel kommenteerijal tekkis küsimus, et miks peab üldse lapsi sellese valimiste trianglisse kaasama? Et kas tõesti on asi juba nii kaugel, et parteid tahavad alaealiste hääli? Ja miks peaks lapsevanemaid ja lapsi asetama poliitiliste mängude keskele, kus parteid hakkaksid jahtima kas siis laste või lastevanemate hääli?

Selle sissekande lõpetuseks küsiks, nagu üks mu facebooki tuttav küsis, - Mis oli selle artikli eesmärk? Kas tõesti vahtu ülesse ajada või lihtsalt tähelepanu oma liikumisele nimega Noor Eesti saada? Või hoopis emapalga kärbe ja sellega seotud rikkamate inimeste vastulöök valitsuse tegevusele??

Siin on lingid... Esimene on Postimehe artikkel ja teine on liikumise Noor Eesti koduleht..

http://www.postimees.ee/?id=131479

http://www.nooreesti.ee

Ilusat suve,

Elmo

Oma esimese sissekande teen kohe poliitikute sõimamiseks...

No ei, tegelikult lihtsalt avaldan pisut oma arvamust.

Nagu igaüks meist teab, kes viitsis koolis õppida (või viitsib), et Nõukogude Liit oli üks suur monstrum, mis põhines kummalisel ideoloogial ja tahtel luua uut inimest. Kes siis oleks "ilusam ja parem", kui eelmised. Mis sest kõigest välja tuli, on meile kõigile teada..

Eriti imelikud olid vahetevahel need võtted, millega selle uue inimeseni ja maailmakorrani taheti jõuda! No näiteks see idee ülemaailmsest revolutsioonist! Algul oli idee (ja mõni lootis seda oma elu lõpuni), et see toimub iseeneslikult, et kõik maad jõuavad sinna oma loomulikku teed pidi, siis aga arvati, et tuleb kehtestada proletariaadi diktatuur oma riigis (Venemaal) ja seda uut korda hakata eksportima vägivaldselt teistesse riikidesse. Tulemust me teame. Väga verine! (Nii oma riigile, kui teistele).

Selle Nõukogude süsteemi lammutaja kuulsuse sai endale Mihhail Gorbatšov. Õigusega, sest tema perestroika päästis valla ahelreaktsiooni, mis lõpptulemusena viis Nõukogude Liidu lagunemisele. Sealt saime ka meie oma iseseisvuse tagasi. (No selle iseseisvusega on praegu, nagu on..). Igatahes oli Gorba Nõukogude Liidu lõhkuja, kuigi ta ise tahtis vaid Nõukogude süsteemi reformimist!

Ja nüüd, üle 20 aasta hiljem, kui on ülemaailmne majanduskriis, tuleb ta välja uue ideega Gloobalsest Perestroikast. Mis räägib muutuste vajadusest kogu maailmas ja et tervele maailmale on vaja Perestroikat. Mitte lihtsalt uuenemist, vaid lausa "ümbertegemist".

Ta väidab, et kapitalistlik hüpertarbimine viib lõpuks katastroofini ja et võib saada saatuslikuks. Selle koha pealt olen ma taga nõus, et tarbimine kui selline on praeguse korra põhialus. Just majandusliku edu põhialus. Mida rohkem tarbid, seda "paremini" elad. Ja selline eluviis võib tõesti lõpuks viia majanduskrahhini. Tõelise krahhini. Aga ma pole nõus tema ideedega Globaalsest Perestroikast. Minu jaoks see samastub selle Ülemaailmse revolutsiooni ideega!

Kohe meenuvad mulle Marx-i mõned ideed, et osa rahvuseid tuleb hävitada, et "edasi" minna evolutsiooniredelil, uue ja "parema" ühiskonna poole, ehk liikuda selle "õilsa paradiisi", ehk kommunismi poole. Meenub ka kõik see, mis tulenes sellest. Nazi Saksamaa ja Stalinistlik Nõukogude Liit!

Nii siis minu arvamus asjast on, et Gorbatšov üritab oma Perstroikat pähe määrida kogu maailmale, ilma et see mingit reaalset tulu ka tegelikult maailmale annaks. Sest see on ainult idee. Nagu oli ka kommunism, kui selline. Ta isegi ei näita oma Washington Post-i artiklis, kuidas selleni jõuda. Lihtsalt viskab idee rahva ette..

Seega on minu jaoks see idee Globaalsest Perestroikast mõttetu ja jälk, kuna on jälle võimalus, et keegi kukub seda ideed tõe pähe võtma ja tahabki uut Perestroikat. Seekord kogu maailmale. Aga nagu me mäletame kõik (vanemad inimesed vähemalt), ei suutnud Gorba oma algatatud Perestroikat lõpule viia ega ka ohjata. See lihtsalt kasvas tal üle pea..

Selline oli siis minu arvamus Gorba uuest Globaalse Perestroika ideest ja esimene blogi tekst..

PS: Selle Gorba artikli eestikeelset kokkuvõtet saate vaadata siit - Gorbatšovi Globaalne Perestroika.

Ilusat suve algust ja peatsete blogimisteni,

Elmo