Mida mõelda inimestest, kes arvavad et on igas valdkonnas teisest paremad.
Olen siiani ilma selliste fruktidega kokkupuutumata hakkama saanud.. Aga eks ole ükskord ikka esimene kord.. Kas liiga kõrge enesehinnanguga inimesi ei peaks mitte hoidma võimu eest või juhtivale kohale sattumise eest?
Äkki see on Tallinna eripära (Eesti mõistes), et aetakse taga mõttetut võimu ja selle nimel tehakse kõik, isegi kui on vaja üle laipade käia..? ... Ja teha alluvatest katsejäneseid enda uudishimu rahuldamiseks? Minu meelest on see haiglane..! Veel... Kus lõpeb mõistlik auahnus ja algab haiglane võimuiha?

Kas igasugune tegevus, mis on põhjustatud tahtest saada paremat positsioon või kõrgemat palka, on õigustatud? Saan aru, et niinimetatud hea auahnus on tõesti edasiviiv jõud. Aga kui parem töökoht, rohkem raha ja suurem võim on saanud eesmärgiks omaette, siis kas see on ikka õige. Pean silmas, et ka tahtmine midagi saavutada võib lõppeda kurbade tagajärgedega nii inimesele, kes üritab iga hinna eest olla parim, et saavutada maksimumi (kasvõi teiste arvelt)kui ka kõigile neile, kes sellise inimesega seotud on.
Minu jaoks on karjerist selline tüüp, kes ei hooli eriti sellest et kõike saavutatakse koos, et alluvad ja ülemused on kõik inimesed, oma nõrkuste ja tugevustega. Ei ole ju võimalik leida täpselt selliseid inimesi, kes vastaksid täielikult teatud ootustele või kriteeriumitele. See on ju võimatu. Seega kõigepealt peaks iga alluv ja juht endale selgeks tegema, et kõik nad on inimesed. Ja siis leppima sellega, et teatud inimesed teevad teatud asju paremini ja teatud asju halvemini, mitte üritama muuta inimesi.
Täiskasvanud inimest on peaaegu võimatu muuta!

Missugune on hea juht? Vähemalt minu nägemuses on hea juht nõudlik, aga arusaav, konkreetne, aga toetav, kindlate veendumustega, aga samal ajal ka alluvatega arvestav.
See on ideaalpilt juhist. Loomulikult sellist juhti annab otsida, sest nagu enne kirjutasin, on nii juhid kui ka alluvad siiski ainult inimesed ja ei saa olla ideaalsed!
Aga ikkagi peaks iga juht alguses selgeks endale tegema, et ta alluvad on kõik ainult inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle võimed ja arusaamad elust on erinevad.

Pisut eneseimetlejatest. Kogu mu elu jooksul, ei ole mul enne olnud juhust kohtuda ühegi eneseimetlejaga. Mis on elus enne "puudu jäänud", saab nüüd kuhjaga tasutud. Sest nüüd on mul au tunda korraga 2 eneseimetlejat. Nagu kõikide inimeste puhul on ka nemad erinevad. Üks neist on mõõdukas eneseimetleja, kes küll arvab endast tõeliselt hästi, aga siiski suudab teatud piirideni ka teisi taluda. Teine seevastu on selline inimene, kes enda kõrval teisi inimesi ei aktsepteeri. Kõik teised on tema jaoks lollid, laisad ja lohakadTema üksi on kõige targem, kõige ilusam ja kõige osavam.. Seetõttu ei suuda ta kellegagi normaalselt suhelda. Võib olla ainult ülemustega, sest sellest kuidas ta neisse suhtub, sõltub tema edenemine karjääriredelil Mina saadaksin sellised inimesed kohe, kas empaatiavõimet endas avastama, mingile koolitusele või siis raskemal juhul kohe ravile
Igal juhul on neil vaja aru saada, et maailm on täis erinevaid inimesi ja et nemad ei ole maailma keskpunktiks. Paraku nende 2-e puhul on olemine 8-ks maailmaimeks füüsikaline fakt
Pisut erinevad need 2 inimest ka sellest, kuidas on kirjeldatud üldiselt haiglaseid eneseimetlejaid selles EP artiklis - http://www.epl.ee/artikkel/379718 ,aga mitte eriti oluliselt.

Ka üks inglisekeelne artikkel lisaks - http://www.theoi.com/Heros/Narkissos.html

Mõned read veel. Mis puutub võimuhaigetesse, siis on see mulle vähemalt arusaamatu, kuidas võib iha positsiooni järele, panna inimest tegutsema ebainimlikult (teistest inimestest lihtsalt üle astuma). Haiglaselt kõike ohverdama positsiooni või võimu saamise eesmärgil. Kaotama oma lähedased inimesed. Või vähemalt nad ohvriks tooma, oma võimuihale. Kui see on nii harvaesinev "haigus", siis miks kogu maailm on täis peresid, kus üks perepeadest ei ole kodus kuid või isegi aastaid.
Äkki meil eestlastel on ka mingi jabur vajadus raha ja võimu järele. Mis sunnib meid haiglaselt tõestama, et me oleme edukad, et me oleme rikkad, kuigi me seda ei ole..?

Selleks korraks ehk piisab..

Järgmiste blogimisteni ja ilusat kevadet soovides,

Elmo